# Kartuli lehemädanik: tunnused ja tõrje URL: https://leafwrit.com/ee/kartuli-lehemadaniku-torje/ Reviewed: 2026-10-29 Kartuli lehemädaniku tõrjeks ühenda nakkusallikate vähendamine, haiguskindlama sordi valik, oma põllu vaatlus ja ilmastikust lähtuv riskihinnang. Ajasta vajaduspõhine fungitsiiditõrje ennetavalt, lähtudes ilmaprognoosist ja haiguste riskimudelist. Nähtav laik on haiguse tunnus; ennetava töö kavandamine algab varem. ## Lehe, varre ja mugula tunnused Lehemädaniku hallikaspruunid lehelaigud suurenevad kiiresti. Niiske ilmaga võib lisanduda hallikasvalge kirme; vartel on tumedad veidi sissevajunud kahjustused. Mugula sisemusse võivad koore alt ulatuda kuivad punakaspruunid laigud. Kuivlaiksuse lehelaikudes on kontsentrilised ringid. Lehe ülaküljel võib tumedat ebakorrapärast laiku ümbritseda heledam roheline vöönd. Niiske ilmaga otsi valkjat eoskirmet lehe alaküljelt laigu servast. Mugula pinnal võib nakatunud ala olla tumepruun või lillakas. Lõigatud mugulas on kahjustus punakaspruun ja teraline; see võib jääda pinna lähedale või ulatuda südamikuni. Mädaniku piir kulgeb ebakorrapäraselt, vahel niitjalt läbi mugulaliha. ## Nakkusallikad ja ennetavad kasvatusvõtted Nakkust levitavad haigestunud taimik, isekasvanud kartul ja sorteerimisjääkide hunnikutes kasvavad taimed. Nakkusallikaks võib olla ka nakatunud seeme. Haigustekitaja Phytophthora infestans kahjustab lehestikku, varsi ja mugulaid. Kontrolli sorteerimisjääkide hunnikuid ja eelmisel aastal kartuli all olnud põlde ka enne praeguse taimiku haigestumist. Haigustekitaja talvitub nakatunud mugulates, sealhulgas eelmise saagi järel mulda jäänud või kõrvale pandud mugulates. Eemalda neist kasvavad kartulitaimed, mis võivad nakatada lähedast kartulipõldu. Kasvata haiguskindlamaid sorte, kasuta haigusvaba sorteeritud seemet ning uuenda seemnevaru regulaarselt. Kasvata kartulit samal põllul nelja aasta järel. Eelviljaks sobivad teraviljad, liblikõielised ja haljasväetiskultuurid. Mulda kartulit. Muldamine aitab vähendada mugulate nakatumist mulla kaudu. Pane seemne uuendamine ja muldamine sama põllu tööplaani. ## Kuidas haigustekitaja uue taimeni jõuab? Phytophthora infestans kuulub oomütseetide hulka. Nakatunud taimedelt lähtuvad eoslad võivad levida õhuga. Eoslad nakatavad uut taime vahetult või vabastavad liikuvaid zoospoore, mis levivad veekiles. Eri paarumistüüpide kohtumisel võivad sugulisel paljunemisel tekkida paksukestalised oospoorid, mis püsivad mullas. Oospoorid võivad mullas eluvõimelisena säilida neli kuni viis aastat. Külvikord aitab arvestada haigustekitaja säilimisega mullas, nakkusvaba seemnematerjal aga mugulate kaudu levimisega. Põllu ajaloost kontrolli varasema kartulikasvatuse aastat ja haiguse esinemist. Seemne ostmisel selgita välja selle päritolu ning partii tervis. ## Lähikonna haigusleiud monitooringukaardil [METKi monitooringukaardil](https://metk.agri.ee/taimekahjustajate-monitooring) näed kahjustajate esinemiskohti ja vaatlusaegu koos kultuuri, sordi, agrotehnika ning eelviljaga. Kaardi abil saad otsustada, mida oma põllul lähemalt vaadata. ## Millal lehemädanik kartulit ohustab: ilmamudel ja põlluvaatlus Lehemädaniku nakkusohtu näitab vähemalt kümnetunnine periood, mil temperatuur ületab 10 °C ja suhteline õhuniiskus 85%. Haiguse arengut soodustab kõrge õhuniiskus temperatuuril 10–20 °C. Kasuta neid tingimusi nakkusohu hindamisel koos riskimudeli ja põlluvaatlusega. Märgi haigusleiu kuupäev ning võrdle seda viimase pritsimise ja nakkusohtliku ilma ajaga. Enne pritsimist leia konkreetne kultuur ja kasutusviis [Eesti registrist](/ee/taimekaitsevahendite-register/). Vahelda toimeviise nakkusohu järgi kavandatud pritsimiste vahel. ## Kartuli lehemädaniku tõrje fungitsiididega Keemiline tõrje algab enne haigussümptomite ilmnemist ja jätkub regulaarsete pritsimistega kuni kasvuperioodi lõpuni. Lisaks hävita taimejäätmed ja küna sügavalt. Vaheta toimeaineid ja järgi tõrjekriteeriumi, et resistentsus ei suureneks. Pritsi õhutemperatuuril kuni 20–22 °C; üle 25 °C ja tuule kiirusel üle 4 m/s on pritsimine keelatud. Õitsvaid taimi pritsi ainult siis, kui kasutusjuhendil on vastav märge. Kasuta vahendit varahommikul või hilisõhtul, kui mesilased ja teised tolmeldajad ei lenda (kell 22.00–05.00). Toote, annuse ja ooteaja leia [registrist](/ee/taimekaitsevahendite-register/) kultuuri "kartul" kasutusreast. ## Resistentsus ja toote valik Sama toimeaine korduv kasutamine ja töödeldava ala ebaühtlane katvus suurendavad resistentsusriski. Samasse toimemehhanismi rühma kuuluvate ainete vahel võib esineda ristresistentsus. Toimeviisirühmad on kirjeldatud [integreeritud taimekaitse juhendis](/ee/integreeritud-taimekaitse/). Võrdle järgmise fungitsiidi toimeviisi varasemate pritsimistega. Haigustekitaja genotüübid erinevad agressiivsuse ja fungitsiiditundlikkuse poolest. Sama haigusnime juures võib tõrje tulemust mõjutada populatsiooni koosseis. Kaubanimetuse vahetamine üksi ei näita toimeviisi muutust. Kui tõrje jäi nõrgaks, kontrolli lisaks toimeainele ka pritsi katvust ja töö tegelikku ajastust. Fungitsiidiresistentsusel on mitu mehhanismi. Muutunud toimekoht võib takistada aine seondumist. Ainevahetuslik mehhanism võib fungitsiidi neutraliseerida enne sihtkohta jõudmist. Seenrakk võib ainet välja transportida või aeglasemalt omastada. Etiketist väiksem kulunorm suurendab ellujäävate isendite hulka. Märgi haigete taimede asukohad põllukaardile ja võrdle laikude levikut pritsi käiguradade, poomi laiuse ja töödeldud ala piiriga. Lisa kaardile hilisemad leiud, et näha, kas kahjustus laienes väljapoole algset kollet. ## Mugulanakkus ja hoidlarisk Nakatunud mugulatega võib haigus jõuda hoidlasse ja põhjustada säilituskadu. Anna koristuse korraldajale teada, millisel põlluosal lehemädanik esines. Lehemädanikust kahjustatud mugulakoor võib avada tee bakteritele ja pehmemädanikule. Seetõttu erista koore all nähtavat kuiva punakaspruuni kahjustust hilisemast vesisest lagunemisest. ## Põllu tervis enne koristust Vähenda ülesvõtmisel lõikehaavu, muljumisi ja lööke. Vali sobiv sõidukiirus, vähenda mugulate kukkumiskõrgust ning kokkupõrkeid metalli ja puiduga. Väldi koristust märgades tingimustes ja alla 10 °C mullatemperatuuril: külmad mugulad vigastuvad kergesti. Pärast külma ööd alusta hiljem, kui muld on soojenenud. Eemalda pealsed sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest kaks kuni kolm nädalat enne koristust. Nii saab mugulakoor tugevneda ning ülesvõtmine lihtsustub. ## Järgmine samm Kontrolli kavandatud fungitsiidi [kasutusrida registris](/ee/taimekaitsevahendite-register/) ja valmista töö ette [pritsimise juhendi järgi](/ee/pritsimise-ettevalmistus/). Haigusleiu korral seo saagipartii [hoidla andmetega](/ee/saagihoidla-tootlemine/).